Lepitus Eestis — konfliktide lahendamine lepitaja abil

Mis on lepitus

Lepitus on viis lahendada vaidlus ilma kohtuta, sõltumatu vahendaja osalusel. Lepitaja ei vali poolt ega tee otsust: ta juhib dialoogi nii, et pooled jõuaksid ise kõiki rahuldava kokkuleppeni. Eestis reguleerib lepitusmenetlust lepitusseadus. Viime läbi lepitust ja aitame kokkulepped õiguslikult kindlustada, et neil oleks jõud.

Millal lepitus aitab

  • Perevaidlused — lahutus, laste suhtlusõigus, varajagamine
  • Ärivaidlused — partnerite, tarnijate ja klientide vahel
  • Töövaidlused — töötaja ja tööandja vahel
  • Pärimisvaidlused — pärandi jagamine pärijate vahel
  • Naabri- ja üürivaidlused — piirid, müra, üüritingimused

Perelepitus

Eraldi suund on perelepitus lahutuse ja lastega seotud vaidluste korral. Lepitaja aitab vanematel kokku leppida lapse elukohas, suhtluskorras ja kulude jaotuses, ilma asja kohtusse viimata. Eestis toimib riiklik perelepitusteenus, kuhu kohus võib vanemad suunata; paljudele peredele on see tasuta või riigi poolt osaliselt kaetud. Saadame protsessi ja vormistame lõpliku kokkuleppe.

Kuidas lepitusmenetlus toimub

  1. Pöördumine — kirjeldate konflikti sisu, hindame, kas lepitus sobib
  2. Poolte nõusolek — teist poolt kutsutakse osalema (osalemine on vabatahtlik)
  3. Kohtumised — üks või mitu istungit, ühised või eraldi
  4. Kokkulepe — fikseerime saavutatud kokkulepped kirjalikult
  5. Kinnitamine — vajaduse korral kinnitame notari juures või kohtus

Eelised kohtu ees

  • Kiirem — enamik vaidlusi laheneb 1–3 kohtumisega kuude asemel
  • Soodsam — ilma riigilõivude ja pikkade kohtukuludeta
  • Konfidentsiaalne — erinevalt avalikust kohtuprotsessist
  • Säilitab suhted — oluline pere, partnerite ja lepingupartnerite jaoks
  • Otsuse teete teie — mitte kohtu poolt peale surutud

Kokkuleppe õiguslik jõud

Lepituses saavutatud kokkuleppe võib notariaalselt kinnitada või kohtus kinnitada. Pärast seda muutub see täitedokumendiks — sama siduvaks kui kohtuotsus. Ilma kinnitamiseta kehtib kokkulepe poolte vahel tavalise lepinguna. Aitame valida vormi, mis annab teile vajaliku kaitse.

Kus me töötame

Viime lepitust läbi kogu Eestis — kohapeal Tallinnas ja veebis videosilla kaudu. Sagedased pöördumised Narvast, Tartust ja Pärnust.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on lepitus?

Lepitus on vaidluse lahendamine sõltumatu vahendaja (lepitaja) abil, kes aitab pooltel ise kokkuleppele jõuda. Erinevalt kohtust lepitaja ei tee otsust, vaid juhib läbirääkimisi. Eestis reguleerib lepitust lepitusseadus.

Kas enne kohtut on lepitus kohustuslik?

Enamasti on lepitus vabatahtlik. Lapse suhtlusõiguse vaidlustes võib kohus suunata vanemad perelepitusse. Sageli valivad pooled lepituse ise, et lahendada konflikt kiiremini ja ilma kohtukuludeta.

Kas lepituses saavutatud kokkuleppel on õiguslik jõud?

Jah. Kokkuleppe võib notariaalselt kinnitada või kohtus kinnitada — siis muutub see täitedokumendiks nagu kohtuotsus. Ilma kinnitamiseta kehtib kokkulepe poolte vahel tavalise lepinguna.

Kui kaua ja kui palju lepitus maksab?

Enamik vaidlusi laheneb 1–3 kohtumisega, mis on tunduvalt kiirem ja soodsam kui kohus. Hind sõltub keerukusest ja kohtumiste arvust. Riiklik perelepitusteenus laste suhtlusõiguse vaidlustes on vanematele tasuta või riigi poolt osaliselt kaetud.

Millised vaidlused sobivad lepituseks?

Perevaidlused (lahutus, lapsed, varajagamine), äri-, töö-, pärimis-, naabri- ja üürivaidlused. Lepitus on eriti kasulik siis, kui pooltel on oluline suhted säilitada — partnerite, sugulaste või lepingupartnerite vahel.

Küsi nõu — +372 5615 3906

Konflikti saab lahendada ilma kohtuta

Broneerige konsultatsioon — hindame olukorra ja pakume tee kokkuleppeni